Intervjuu Dmitri Linteriga, VI: Ganini tapjat pole leitud, Eestis käib kodusõda HD

Intervjuu pronksiöö ühe nn ninamehe Dmitri Linteriga. Jutt jätkub Dima Ganini teemal, et Dima ema ei soovi, et poega poliitilistel eesmärkidel kasutatakse. Linter vastab, et võibolla tõesti, aga uurimine on kestnud juba kaks aastat, aga tapjat pole ikka leitud. Linteri sõnul on ema meeleolud erinevad. Samuti võib intervjuu võtta mitut moodi. Linter märgib, et Öine Vahtkond austab hukkunud noormehe ema. -Aga mis on seoses Ganini surmaga räägitud? -Me teame täpselt samapalju kui kõik teised. On kahtlusalused, asi on prokuratuuris ja kõik. -Aga kes on prokurör? -Meile ei öelda. -Võibolla sama Lavly Lepp? -Jaa, see oleks tase! Pereklann! Peretöövõtt. Nõukogude Liidus oli peretöövõtt, inimesed võtsid ette ja täitsid ülesandeid. Meil ka, Pihl võttis ette, pronksiöö ajal, ja nüüd täidavad koos abikaasaga ülesandeid. Korralik asi, perebisnis. Naine on prokurör, mees on siseminister. Sellepärast me ei saagi tõde teada. -Aga mis sa Pihlist arvad? -Ma ei tea teda isiklikult. -Aga Ansipi kohta? -Mis Pihli puutub, siis on näha, et ta tahab saada peaministriks, ta liigub sinnapoole. Ja kõik šansid on tal selleks olemas. Aga see ei too endaga kaasa muutusi normaalsema ühiskonna suunas, kuna ta püüab varjata oma kuritegu ja ma leian, et ta sooritas kuriteo, kui andis käsu rahumeelse meelavalduse laialiajamiseks. Ja provotseerides ning organiseerides linnas rahutusi. Kõik toimus tema alluvuses. Ja kes nüüd karjub kõige kõvemini, et püüdke varas kinni. Ja kui sul on veel naine prokurör, siis ... Sest miks eemaldati uurimisest üks prokurör, siis teine. Ülemused ütlesid, mis teha tuleb, aga fakte ega midagi ei olnud. Mindi absurdini, mindi selleni, et Georgi lindid, mis mulle lubasid Pihkva noored kaardiväelased, telefoni teel, osutusid "rahaliseks panuseks Vene föderatsiooni osalusel massikorratuste organiseerimises". -Aga kas praegu käib Eestis kodusõda? -Ma arvan, et jah. -Põranda all? -Isegi mitte põranda all. See on hinges. Inimesed räägivad, et ei taha maksta riigile makse, mõned on küll lojaalsed, aga enamikul juhtudel küll naeratatakse, et kõik on korras, aga seljataga vannutakse. Inimesed on õppinud oma aravmust hammaste taga hoidma. Hirmutati korralikult. Keegi otse midagi ei ütle. Seljataga ihutakse nuga. -Kui palju selliseid inimesi on? -Ma ei tea. -Sada tuhat? -Ma ei oska numbreid öelda, ma räägin üldisest meeleolust. Ma pole mingi politseianalüütik, kes analüüsib ohtusid riigile. Ma räägin üldisest meeleolust. Ja inimesed mitte niivõrd ei ihu nuga, vaid suhtuvad riiki ükskõikselt. Mis Ansipisse puutub, siis on ta tüüpiline külamõtlemisega inimene, pisikesest Tartu linnast. Külamees, kes ajas koerad inimeste kallale, kes ei allunud korraldustele. Pärast ütles, et oli oma ämma juures. Selline inimene on võimu juurde saanud. Nüüd teda tümitatakse, kuna tahetakse keegi süüdi teha. Ja siis sõidab oma külla tagasi. Ei oska hinnata, võibolla on nad pereringis, isiklike omaduste poolest väga toredad inimesed. Aga poliitikas pole nad suuremad asjad. Pole pro