Ahja jõe lugu ja palve HD

Ma ei usu, et on üldse kedagi, kes tahaks olla vangistuses. Miks peaks siis jõgi seda tahtma? Ahja jõgi algab Kanepi kiriku juurest Erastvere järvest. Erastvere maastik on aga kõrge ja mägine Otepää kõrgustiku järg kirde suunas ja seetõttu Erastvere järvest põhja suunas väljuv väike ojanire võtab juba alguses kiire jooksu, voolates sügava ürgoru põhjas, kus igal pool rohkendavad ta vett loendamatud allikad, mis nirisevad ojja mõlemalt kaldalt. Juba mõni kilomeeter lähtekohast allapoole on ojanire paisunud tugevaks ojaks, mis paneb veskeid käima, ja Tilleorus on ta juba tubli oja külma kristallselge veega. Tillelt alates kuni Koorvereni kulgeb oja võrdlemisi laias ürgoru põhjas. Suure jõuga on jõgi kaevanud endale Koorvere-Valgesoo vahemaal sügava sängi. Mida kaugemale Koorverest allapoole, seda sügavamaks ja kitsamaks muutub ürgorg, seda järsemaks ja kõrgemaks tõusevad valkjaskollased kaldaseinad, tõustes kohati otse püstloodis üles — taevaskodadena. Peaaegu püstloodis tõuseb liivakivisein jõest üles, kohati 20—30 meetrit kõrgele, nii et sealt alla vaadates hakkab pea pööritama. Pole toredamat vaadet kui sääraselt taevaskojalt alla sügavusse, kus kiirel jooksul suliseb üle kivide külma klaasselge allikaveega jõgi, teeb kirjeldamatult kauneid pöördeid ja käänakuid, kadudes vahetevahel puude ja põõsaste rohelusse, ning kohiseb väikeste koskedena, kus keeb ja vahutab vesi kui nõiakatlas. Kauneima osa Taevaskoja jõest moodustabki vahemaa Koorvere ja Valgesoo veski vahel, mille pikkus on jõge mööda minnes ligikaudu paarkümmend kilomeetrit, kui mitte enam. Nüüd on osa jõest paisutatud ja seetõttu ei saa vabalt voolata, seetõttu ei saa kalad rännata ja liivakivipaljandid on hävimas, loodusele on inimeste poolt tehtud suurt ülekohut. Sellepärast on see lugu ja see palve siin, et inimesed ärkaks ja loodusele tehtud ülekohtu heastaks, lammutaks Saesaare paisu ja laseks jõel vabalt voolata.