Peeter Ernits: Aidata tuleb, aga ei tohi unustada ära ka oma rahvast! HD

Minu kõne mõte on umbes samasugune nagu Mardil, aga erinevalt Mardist ja paljudest teist olen ma täna hommikul kaks tundi kuulnud riigi lisaeelarve sisu ministritega diskuteerides. Nii et mul on natukene rohkem infot praegu, vähem muidugi kui peaministril. Aga tegelikult, kui ma küsisin peaministrilt, et kas me ei ole liiale läinud, kui vaadates esimese sõjakuu abi, siis meie oleme, Eesti on esikohal per capita. Ja lätlased on 17. kohal maailma riikidest, leedukad kolmandal kohal. Aga samas Venemaa on meil ühine naaber. Kui üks poiss on ülipüüdlik kurja poisi kõrval ja naaber on tagasihoidlik, ei ärple ja nii edasi, mis te arvate, mida see suur ja paha poiss võib mõelda? Aga see selleks. Jah, Kaja Kallas ütles, et me oleme andnud kõik, mis võimalik, aga lätlased ja leedulased, eriti lätlased, ei ole andnud. Vastupidi, nad on tagasihoidlikud olnud. Mäletate, Saksamaa kaitseminister veel mõnda aega tagasi ütles, et endalgi pole. Aga mis on Saksamaa ja mis on Eesti? Aga see selleks. Praeguse eelarve järgi jaanipäevaks on meil 50 000 sõjapõgenikku. 50 000! Ja kui vaadata nüüd, mida me ja mis selles eelarves on välja toodud. Näiteks ma võtan siin psühhosotsiaalse toe ja vaimse tervise jaoks 2 miljonit. Ma olen aastaid naiste tugikeskustele aidanud oma napi katuserahaga psühholoogi, kes tuleks neid lapsi natukenegi toetama psühholoogi pilguga, kes on kodust välja aetud ja nii edasi. Ja nüüd 2 miljonit ukrainlastele, kes on tulnud siia. Põgenike psühholoogiliseks toetamiseks 0,41 miljonit, sotsiaaltoetusteks 36 miljonit või väga huvitav on toimetulekutoetus kohalikele omavalitsustele. 21 000‑le, 834 leibkonnale kokku 28,57 miljonit, seejuures 10 000-le, 275 leibkonnale, ukraina leibkonnale 22,24 miljonit, 11 000-le, 559 eesti leibkonnale 6,34 miljonit. Üks selline detail. Ja kui praegu paljud opositsioonierakonnad mäletavad viimase eelarve puhul, kus tõmmati vesi peale kõikidele ettepanekutele – 1,2 miljonilt 360 medõe koolitamiseks või 4 miljonit päästjate miinimumpalga peale saamiseks või laste huviharidusele ja nii edasi ja nii edasi, siis polnud raha, polnud pappi. Nüüd lendab pappi küll. Kui vaadata, mis on lennanud, on sõjalised 280 miljonit, kaitseministri tänahommikused arvestused. Ja nüüd siin on küll 243 n-ö nendele, kes on tulnud, Ukraina sõjapõgenikele 243 miljonit. Aga tegelikult siia tuleb juurde veel üsna palju ja mina sain kokku 267 miljonit. Nii et kokku on see siis 280 pluss 262. Ja kui te mäletate, Eesti oli per capita absoluutselt maailma kõige suurem Ukraina abistaja. Kaugel sellest, 0,8% SKT-st. 0,8%! Ameerika Ühendriigid olid 0,04, Leedu oli 0,05 ja teisel kohal Poola 0,17. See on Kieli Maailmamajanduse Instituudi raport esimese sõjakuu puhul. Ja kui peaminister ütles, et jah, solidaarsus küll, aga Eesti annab kõik endalt ära. Nii et ma ei näe siin hästi solidaarsust. Aidata tuleb, aga ei tohi unustada ära ka oma rahvast. Ja see teeb mulle ja mitte ainult mulle muret. Saarimaa siseminister Klaus Bouillon ütles 22. märtsil –